Kuidas aidata last lastehoiuga kohaneda?

Aidake lapsel lasteaias käimise mõttega harjuda

– Rääkige lasteaiast/lastehoiust. Vestelge ja arutage lapsega, milline tore koht on lastehoid ja kellega saab seal koos mängida. Rääkige, miks lapsed seal käivad, miks teie tahate, et laps seal käima hakkaks. Milliseid tegevusi lastehoid pakub: mängimine, söömine, magamine, õues käimine, võimlemine, muusika tegemine, joonistamine-meisterdamine. Milline on lastehoiu päevakava (vanemal tasub see eelnevalt järele uurida).
– Tutvu lastehoiuga koos lapsega. Lapsele on oluline esimene tutvus maja ja ruumidega, hea tunde tekitanud kohtumine kasvataja ning tulevaste mängukaaslastega.
– Olge valmis muutusteks. Harjuge mõttega, et lastehoidu minek on suur muutus terve pere elukorralduses. Pinged, kõhklused, hirmud, umbusaldus ja ebameeldivad mälestused vanema enda lasteaia ajast kanduvad alateadlikult üle lapsele. Kui suhtute rahulikult ja optimistlikult eelseisvasse muutusse, teeb seda ka laps.
– Võimalusel harjuta last ja ka ennast lahusolekuga tunni kaupa mängutubades, kus ta saab suhelda ja mängida eakaaslastega.
– Kohanemiseks aitab kaasa, kui lapse elukorraldus kodus oleks regulaarne ja kindla rütmiga ning lapse lõunauinak toimuks iga päev samal ajal, umbes 12.30-15.00 ja et juba enne lastehoidu tulekut magaks laps ühe korra päevas.


Lase lapsel teha asju, milleks ta on ise suuteline ja õpeta juba aegsasti:
• iseseisvalt lusikaga sööma
• iseseisvalt riietuma
• iseseisvalt käsi ja nägu pesema ning kuivatama
• potil käima
• enda järel mänguasju ära panema

Harjuta juba aegsasti lapsel ära:
- harjumus uinuda süles või kiigutades

- harjumus mängida söögi ajal või võtta mänguasjad söögilauda kaasa
- harjumus lahkuda söögi ajal lauast ja siis uuesti tagasi tulla

 - lastehoius käiva lapse puhul on lapsele parem, kui ta ei ole enam rinnapiimalaps.


Kohanemise esimesed sammud

Lastehoiu eluga harjumine
– Võimalusel alusta poole päeva kaupa ja esimestel päevadel koos ema või isaga. Ema-isa juuresolek võib kohanemist ka segama hakata. See juhtub siis, kui laps liigselt vanema külge klammerdub ega lähegi teistega mängima. Kui kasvataja vanemale ütleb, et pole enam vaja juures olla, tuleks teda usaldada. Kirjelda kasvatajale lapse iseloomu ja reageeringuid eri olukordades.
Võib aga alustada ka nii, et ema või isa lahkuvad ainult lühikeseks ajaks ja aega pikendada tunni kaupa.

Lahkuminek
– Valmistage end ette olukorraks, kus laps jääb lastehoidu nutuga. See on emale-isale kindlasti raske hetk ja nende süda on muret täis, kuid lapsele ei tasu seda välja näidata. Tegelege kõigepealt oma ärevusega. Lase sobival hetkel ka ise lapsest lahti, hommikune lahkuminek ei tohiks venida pikaks. Ema peab olema enesekindel ja järjepidev. Kui vanem on kindel ja turvaline, on ka lapsel kergem. Ole lahkumishetkel julgustav, kindel ja konkreetne. Lahkuge rõõmsa olekuga, ise uskudes ning last innustades, et kõik läheb hästi. Lastehoidu jäämine on lapsele vapper tegu. Kui vanem läheb ära õnnetu näo ja nutuse häälega, suurendab see ka lapse ebakindlust. Võib ka kasvatajaga arutada, kuidas võimalikult valutult lahkuda. Kas tasub anda laps sülest sülle? Kas võiks proovida rutiinseid lahkumistegevusi, mis kergendavad lastehoidu jäämist, nagu näiteks aknal lehvitamist. Jäta lapsele emme asemikuks mõni armas lelu, väike tekk või kaisuloom.

Magamine
– Magamaminek ja -jäämine valmistab paljudele probleeme. Et see kergem oleks, sättige juba varem kodune magamine või pikutamine samale ajale. Selline rutiin aitab lapsel paremini kohaneda ja annab talle kindlama tunde. Magamisega ei pruugi laps harjuda nädalaga, vahel läheb selleks rohkem aega.

Päeva pikkus
– Lapsele sobiv lastehoiupäeva pikkus on individuaalne. Kella seitsmest hommikul seitsmeni õhtul on ilmselgelt liiga pikk aeg, sõltumata vanusest. Mida noorem on laps, seda lühem peaks olema päev lastehoius. Kuigi laps saab seal mängida ja suhelda teiste omavanustega, ei asenda see aega ema-isa seltsis. Liiga pikad päevad tekitavad üleväsimuse, millele laps võib reageerida jonnihoogude, agressiivse käitumise või hoopis endasse tõmbumisega. Võivad tekkida öised unehäired (siplemine, unes rääkimine, sagedane ärkamine).Vanemad sageli ei mõista, kui pikk, intensiivne ja väsitav on tegelikult päev lastehoius väikesele lapsele.

Suhe kasvatajaga
– Esimestel päevadel ja nädalatel on vaja palju rääkida kasvatajaga, koguda infot lastehoiu töökorralduse kohta, õppida tundma lapse mängukaaslasi ning vajadusel küsida nõu. Kasvatajale tasub anda tagasisidet muutustest, mida on toonud perele uus elukorraldus. Kollektiivi tulles on lapsel kaasas oma senine kogemuste pagas, mis võib aidata kui ka takistada heade suhete kujunemist mängukaaslastega. Kasvataja ülesandeks on luua õhkkond, kus laps tunneb end turvaliselt. Mida paremad on teie suhted kasvatajate, teiste lapsevanemate ja lastega, seda paremini laps kohaneb.

Kodune arutelu
– Kohanemisele aitab kaasa ka see, kui te pärast lastehoiupäeva kuulate, mida lapsel rääkida on: mida ta tegi, mida sõi, kas sai kiita jne. Kui laps ise ei räägi, võite teda küsimustega innustada. Rääkimine maandab päeva jooksul tekkinud pinget ja aitab mõista toimuvat.
– Rääkige lapsele ka võimlikest raskustest. Näiteks, kelle poole pöörduda, kui on mingi mure (soovib juua, WC-sse, mure suhtlemisel jne). Korrake kasvatajate nimesid.
– Selgitage lapsele, et lastehoius ei saa kõike, mida ta soovib, esimesel nõudmisel täita.
– Lapse juuresolekul vältige kriitilisi märkusi lastehoiu või kasvatajate suhtes.
Olge mõistvad ja kannatlikud teiste laste, lapsevanemate ja kasvatajate suhtes. Täiuslikke inimesi pole olemas.

Varuge aega
– Lastehoiuga kohanemine läheb ühel kergemalt, teisel raskemalt ning mõni laps ei kohanegi. Kõik lapsed tunnevad end alguses üksijäetuna. Keskmiselt kulub kohanemiseks üks kuu, tundlikuma lapse puhul isegi kuni kuus kuud. Liigne taganttõukamine võib olukorda ainult hullemaks muuta. Kohanemisstress võib väljenduda hommikuse protestina või välja lüüa haigestumise näol. Planeerige harjutamiseks aega – hea, kui paar nädalat ei peaks kohe tööle kiirustama. Lapse päev ei tohiks olla alguses väga pikk, võimalusel planeeri lapsele nädala sees puhkepäevi.
Lastehoius käimine toob kaasa lapsele tähtsaid muutusi: ta on terve päev võõras keskkonnas, kus peab iseseisvalt toime tulema: ta on üks paljude seas ja peab hakkama saama oma tunnetega. Laps õpib lastehoius olulisi oskusi: kuulama, tähele panema, oma korda ootama, looma suhteid teiste lastega, asju jagama, reeglitest kinni pidama, mõistma teiste erinevusi, aitama ja teistele rõõmu valmistama. Kõige sellega toimetulekuks vajab laps vanemate abi ja tähelepanu. Võtke aega lapsega koos olemiseks ja tegutsemiseks.
Kindlusta endale „tagala“ lapse haigestumise puhuks – haige laps vajab ema ja isa. Arvesta, et esimestel kuudel vajab laps ema-isa tähelepanu rohkem, et oma turvatunnet taastada. Kuigi algus on tihti raske, ärge heituge. Kannatlikkus, järjekindlus, koostöö, positiivne suhtumine ning kasvav usaldus pere ja kasvataja vahel viib lõpuks sihile.