PÕNNILA OÜ
Lastehoiu õppekava
Järveküla
SISUKORD
1. Põnnila lastehoiu kirjeldus ja eripära
1.1. Missioon ja visioon
1.2. Põhiväärtused
2. Õppekava üldosa
2.1. Üldsätted ja õppekava alus
2.2. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
2.3. Õpikäsitus ja Põnnila põhimõtted
2.4. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus
2.5. Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine
2.6. Lapse arengu toetamine
2.7. Koostöö lapsevanemaga
2.8. Õpikeskkond
2.9. Personal ja personali roll
2.10. Turvalisus ja heaolu
3. Erivajadusega ja tuge vajav laps
3.1. Muukeelne laps
4. Üldoskused
4.1. Mänguoskused
4.2. Tunnetus- ja õpioskused
4.3. Sotsiaalsed oskused
4.4. Eneseregulatsiooni oskused
5. Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad
5.1. 3-aastase lapse eeldatavad arengutulemused
6. Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted
7. Õppekava uuendamise ja täiendamise kord
8. Kvaliteedi tagamine
1. PÕNNILA LASTEHOIU KIRJELDUS JA ERIPÄRA
Põnnila on hubane, lapse- ja peresõbralik lastehoid Järvekülas, kus pakume väikelastele turvalist ja toetavat kasvukeskkonda, arvestades iga lapse individuaalsete vajaduste ja arenguga.
Meie tegevus põhineb mängulisel õppimisel ning toetab lapse sotsiaalsete oskuste, loovuse, eneseväljenduse ja iseseisvuse arengut. Loome rõõmsa ja hooliva keskkonna, kus laps saab turvaliselt ja eakohaselt maailma avastada.
Oluliseks peame tihedat ja usalduslikku koostööd lapsevanematega.
1.1. MISSIOON JA VISIOON
Missioon
Põnnila missioon on pakkuda lapsele turvalist, hoolivat ja arengut toetavat keskkonda, kus laps saab mängu ja igapäevaste tegevuste kaudu õppida, avastada ning arendada oma sotsiaalseid oskusi, loovust ja iseseisvust.
Visioon
Põnnila on usaldusväärne ja lapsesõbralik lastehoid, kus väärtustatakse iga last ning toetatakse tema terviklikku arengut, enesekindlust ja rõõmu õppimisest.
1.2. PÕHIVÄÄRTUSED
Lapsest lähtuvus – arvestame lapse individuaalse arengu, huvide ja vajadustega.
Turvalisus ja heaolu – loome füüsiliselt ja emotsionaalselt turvalise keskkonna.
Mänguline õppimine – õppimine toimub eelkõige mängu, kogemuse ja avastamise kaudu.
Sotsiaalsed oskused – toetame suhtlemist, koostööd, hoolivust ja teistega arvestamist.
Loovus ja eneseväljendus – anname lapsele võimaluse väljendada oma mõtteid, tundeid ja ideid.
Iseseisvus – julgustame last ise proovima, valima ja tegutsema vastavalt oma arengutasemele.
Koostöö perega – peame oluliseks avatud, usalduslikku ja järjepidevat koostööd lapsevanematega.
Koostöö kogukonnaga – kasutame võimalusel ümbritsevat keskkonda lapse õppimise ja arengu toetamiseks.
2. ÕPPEKAVA ÜLDOSA
2.1. ÜLDSÄTTED JA ÕPPEKAVA ALUS
Põnnila lastehoiu õppekava on koostatud kehtiva alushariduse riikliku õppekava ja Alusharidusseaduse alusel ning on õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise alusdokument.
Põnnila pakub alusharidust 1,5–3-aastastele lastele, toetades nende eakohast ja terviklikku arengut koostöös lapsevanemaga.
Õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles ning põhineb mängulisel, lapsest lähtuvul ja kogemuslikul õppimisel.
Õppekava on kättesaadav lapsevanematele ning on aluseks õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel, läbiviimisel ja hindamisel.
2.2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk on toetada 1,5–3-aastase lapse terviklikku arengut, arvestades tema individuaalseid vajadusi, arengutaset ja -tempot.
Õppe- ja kasvatustegevusega toetatakse:
• lapse iseseisvust ja eneseteenindusoskusi;
• keele ja kõne arengut;
• sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kujunemist;
• füüsilist arengut ja liikumisoskusi;
• mõtlemist, tähelepanu, mälu ja uudishimu;
• mänguoskuste arengut;
• loovust ja eneseväljendust;
• positiivse minapildi ja eneseusalduse kujunemist.
Õppimine toimub mängu, suhtlemise, kogemuse ja igapäevaste tegevuste kaudu. Täiskasvanu roll on olla lapsele toetajaks, suunajaks ja eeskujuks.
Koostöös lapsevanemaga luuakse lapse arengut toetav järjepidev keskkond kodus ja lastehoius.
2.3. ÕPIKÄSITUS JA PÕNNILA PÕHIMÕTTED
Põnnila õpikäsitus lähtub lapsest kui aktiivsest õppijast. Lapse areng toimub läbi mängu, kogemuse, suhtlemise, liikumise ja avastamise.
Olulisemad põhimõtted on:
• lapsest lähtuv ja individuaalsust arvestav lähenemine;
• mäng kui peamine õppimise viis;
• tegevuste lõimitus;
• turvaline ja toetav keskkond;
• aktiivne õppimine ja avastamine;
• sotsiaalsete oskuste kujundamine;
• iseseisvuse toetamine;
• koostöö perega;
• lapse arengut toetav tagasiside.
Õppe- ja kasvatustegevuses kasutatakse mängu-, kogemus-, avastus- ja õuesõpet .
Lapsel võimaldatakse tegutseda vastavalt oma arengutasemele, teha eakohaseid valikuid ja õppida praktilise tegevuse kaudu.
2.4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS
Õppeaasta kestab 1. septembrist kuni 31. augustini
1. september – 1. oktoober: kohanemisperiood
Keskendutakse lapse kohanemisele lastehoiuga, turvatunde loomisele, päevakava ja rutiinidega harjumisele ning usaldussuhte kujunemisele.
1. oktoober – 31. mai: õppe- ja kasvatustegevuse periood
Tegevused on eesmärgistatud, mängulised ja lõimitud ning lähtuvad laste vanusest, arengutasemest ja huvidest. Toetatakse lapse arengut erinevates valdkondades ning igapäevastes tegevustes.
31. mai – 31. august: mänguline kordamise ja kinnistamise periood
Suveperioodil toimub rohkem tegevusi õues ning õppimine toimub vabamas vormis läbi mängu, liikumise, looduse ja igapäevaste kogemuste.
Päevakava on lapsele turvaliseks aluseks, kuid vajadusel paindlik ning arvestab laste vajaduste, ilma ja tegevuste kulgemisega.
2.5. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTE KAVANDAMINE
Õppe- ja kasvatustegevust kavandatakse lapsest lähtuvalt ning arvestades laste vanust, arengutaset, huve ja vajadusi.
Kavandamise põhimõtted:
• lapsest lähtumine;
• mäng kui õppimise põhivorm;
• erinevate valdkondade lõimimine;
• paindlikkus;
• järjepidevus.
Tegevused planeeritakse kuuplaani alusel. Kuuplaanis kajastuvad teemad, eesmärgid ja kavandatavad tegevused.
Kuuplaan arvestab aastaaegade, tähtpäevade, laste huvide ja igapäevaste kogemustega. Tegevustesse jäetakse ruumi ka laste spontaansetele algatustele.
Oluline osa päevast on vabamäng, mis toetab lapse loovust, iseseisvust, suhtlemist ja probleemide lahendamist.
Õppimine toimub mängu, lõimitud tegevuste, praktilise kogemuse, avastamise ja uurimise, õuesõppe ning individuaalse ja väikerühma töö kaudu.
Lastele tagatakse puhkeaeg vastavalt nende individuaalsetele vajadustele ja kehtivatele nõuetele.
2.6. LAPSE ARENGU TOETAMINE
Põnnilas on lapse arengu toetamine järjepidev ja lapsest lähtuv protsess.
Arengut toetatakse mängu, igapäevaste tegevuste, suhtlemise, liikumise ja teadlikult loodud õpikeskkonna kaudu.
Tähelepanu pööratakse lapse füüsilisele, keelelisele, tunnetuslikule, sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule ning iseseisvusele.
Vajadusel kohandatakse tegevusi vastavalt lapse individuaalsetele vajadustele.
2.7. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMAGA
Koostöö lapsevanemaga põhineb usaldusel, austusel ja avatud suhtlemisel.
Igapäevane infovahetus toimub lapse saabumisel ja lahkumisel ning vajadusel digitaalsete suhtluskanalite kaudu.
Lapse arengut puudutavaid tähelepanekuid jagatakse lapsevanemaga ning vajadusel viiakse läbi arenguvestlus.
Lapsevanemaid kaasatakse võimalusel lastehoiu üritustesse ja tegevustesse.
Kohanemisperioodil tehakse perega tihedat koostööd, et toetada lapse sujuvat kohanemist.
Kõik lapse ja perega seotud andmed on konfidentsiaalsed.
2.8. ÕPIKESKKOND
Põnnila õpikeskkond on turvaline, puhas ning lapse arengut ja iseseisvat tegutsemist toetav.
Ruumides on eakohased mängu- ja õppevahendid, mis võimaldavad vabamängu, loovtegevusi, liikumist ja juhendatud tegevusi.
Õuekeskkond pakub võimalusi liikumiseks, mängimiseks ja looduse tundmaõppimiseks. Võimalusel kasutatakse ka ümbritsevat kogukonna- ja looduskeskkonda.
Vaimne ja sotsiaalne keskkond põhineb hoolivatel ja lugupidavatel suhetel. Iga laps peab tundma end hoituna, väärtustatuna ja turvaliselt.
Õpikeskkonda kohandatakse vastavalt laste huvidele, arengule ja õppe-eesmärkidele.
2.9. PERSONAL JA PERSONALI ROLL
Õppe- ja kasvatustegevust viivad läbi lapsehoidjad, kes teevad lapse arengu toetamisel tihedat koostööd.
Lapsehoidja toetab igapäevategevusi, lapse heaolu, turvalisust ja iseseisvumist.
Kogu personal loob lapsele hooliva ja turvalise keskkonna ning teeb koostööd lapsevanematega.
Vajadusel kaasatakse lapse arengu toetamiseks tugispetsialiste.
2.10. TURVALISUS JA HEAOLU
Lapse turvalisus ja heaolu on Põnnilas esmatähtsad.
Tagatakse lapse füüsiline ja emotsionaalne turvalisus ning järgitakse kehtivaid tervise- ja ohutusnõudeid.
Päevakava sisaldab tasakaalu aktiivse tegevuse, mängu, söömise ja puhkeaja vahel.
Täiskasvanu toetab lapse emotsionaalset heaolu, eneseregulatsiooni ja turvatunnet.
Haigestumise, õnnetuse või muu erakorralise olukorra korral tegutsetakse lastehoiu kehtiva korra kohaselt ja tehakse koostööd lapsevanemaga.
3. ERIVAJADUSEGA JA TUGE VAJAV LAPS
Põnnilas toetatakse iga lapse arengut vastavalt tema individuaalsetele vajadustele.
Lapse arengut jälgitakse igapäevastes tegevustes ning vajadusel kohandatakse tegevusi ja keskkonda.
Tuge vajava lapse toetamisel kasutatakse võimalusel:
• individuaalset lähenemist;
• tegevuste kohandamist;
• väikerühmas tegutsemist;
• selgeid rutiine ja visuaalseid abivahendeid;
• lapse suhtlemis- ja enesekohaste oskuste toetamist.
Vajadusel tehakse koostööd lapsevanema, omavalitsuse ja tugispetsialistidega, näiteks eripedagoogi või logopeediga.
3.1. MUUKEELNE LAPS
Põnnila toetab muukeelse lapse kohanemist, eesti keele omandamist ja suhtlemisoskuse arengut.
Eesti keelt õpitakse loomulikus keelekeskkonnas läbi mängu ja igapäevase suhtlemise, korduva ja selge kõne, visuaalsete vahendite, laulude, liisusalmide, liikumismängude ja igapäevaste tegevuste.
Lapse arengut ja keeleoskust jälgitakse ning tegevusi kohandatakse vastavalt lapse vajadustele.
4. ÜLDOSKUSED
Alla 3-aastase lapse arengut toetatakse eelkõige üldoskuste kaudu.
Üldoskused jagunevad:
1. mänguoskused;
2. tunnetus- ja õpioskused;
3. sotsiaalsed oskused;
4. eneseregulatsiooni oskused.
Üldoskusi arendatakse igapäevatoimingutes, mängus, liikumises, muusikas, loovtegevustes ning täiskasvanu juhendamise ja eeskuju kaudu.
4.1. MÄNGUOSKUSED
Mäng on lapse peamine tegevus ja õppimise viis.
Toetatakse mänguhuvi ja mängurõõmu, iseseisvat mängu, kujutlus- ja rollimängude arengut, esemete eesmärgipärast kasutamist ning koosmängu.
4.2. TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED
Toetatakse uudishimu ja huvi ümbritseva vastu, tähelepanu ja keskendumist, esemete ja nähtuste uurimist, lihtsate probleemide lahendamist, juhiste mõistmist ning keele ja mõtlemise arengut.
4.3. SOTSIAALSED OSKUSED
Toetatakse kontakti loomist, suhtlemist ja eneseväljendust, jagamist ja kordamööda tegutsemist, kokkulepete järgimist, teistega arvestamist ning konfliktide lahendamise esmaseid oskusi täiskasvanu toel.
4.4. ENESEREGULATSIOONI OSKUSED
Toetatakse emotsioonide äratundmist ja väljendamist, ootamise ja järjekorras tegutsemise oskust, kokkulepetest kinnipidamist, enese rahustamise oskuse kujunemist ning iseseisvust igapäevatoimingutes.
5. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD
Õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi käsitletakse lõimitult ning läbi mängu ja igapäevaste tegevuste.
Põnnila tegevus toimub kuuplaani alusel .
Valdkonnad:
1. Mina ja keskkond
2. Keel ja kõne
3. Matemaatika
4. Kunst
5. Muusika
6. Liikumine
5.1. 3-AASTASE LAPSE EELDATAVAD ARENGUTULEMUSED
5.1.1. MINA JA KESKKOND
Eesmärk: toetada lapse eneseteadvust, sotsiaalseid oskusi ja ümbritseva keskkonna mõistmist.
Laps:
• tunneb ära iseenda ja oma lähedased;
• nimetab tuttavaid inimesi ja esemeid;
• mõistab igapäevaseid rutiine;
• väljendab oma soove ja vajadusi;
• märkab looduses toimuvaid muutusi;
• järgib lihtsamaid kokkuleppeid.
5.1.2. KEEL JA KÕNE
Eesmärk: toetada lapse kõne, sõnavara ja suhtlemisoskuse arengut.
Laps:
• kasutab lihtsaid lauseid;
• mõistab igapäevast kõnet ja juhiseid;
• nimetab tuttavaid esemeid ja tegevusi;
• osaleb lihtsas vestluses;
• kuulab lühikesi jutte ja reageerib neile;
• väljendab oma soove ja tundeid.
5.1.3. MATEMAATIKA
Eesmärk: toetada loogilise mõtlemise, võrdlemise ja esmase arvutaju arengut.
Laps:
• eristab suurusi;
• mõistab mõisteid „üks“ ja „palju“;
• loendab vähemalt kolmeni;
• tunneb põhivärve;
• eristab lihtsamaid kujundeid;
• sorteerib esemeid ühe tunnuse alusel.
5.1.4. KUNST
Eesmärk: toetada lapse loovust, kujutlusvõimet ja eneseväljendust.
Laps:
• kasutab erinevaid kunstivahendeid;
• joonistab, maalib ja meisterdab;
• katsetab erinevate materjalidega;
• väljendab end loovtegevuse kaudu;
• tunneb rõõmu loomisest.
5.1.5. MUUSIKA
Eesmärk: toetada rütmitaju, kuulamisoskust ja muusikalist eneseväljendust.
Laps:
• laulab kaasa lihtsates lauludes;
• liigub muusika rütmis;
• kuulab ja reageerib muusikale;
• kasutab lihtsaid rütmipille.
5.1.6. LIIKUMINE
Eesmärk: toetada lapse füüsilist arengut, koordinatsiooni ja liikumisrõõmu.
Laps:
• liigub aktiivselt ja enesekindlalt;
• jookseb, hüppab ja ronib;
• osaleb liikumismängudes;
• harjutab tasakaalu;
• tunneb rõõmu liikumisest.
6. LAPSE ARENGU HINDAMISE JA TOETAMISE PÕHIMÕTTED
Lapse arengut jälgitakse igapäevaselt mängu, tegevuste ja suhtlemise käigus.
Arengu hindamise eesmärk on märgata lapse tugevusi ja vajadusi ning planeerida tema arengut toetavaid tegevusi.
Hindamisel kasutatakse:
• igapäevast vaatlust;
• lapse tegevuste ja oskuste analüüsi;
• vestlusi lapsevanemaga;
• vajadusel kirjalikke tähelepanekuid.
Lapse arengut kirjeldatakse positiivselt ja lapsest lähtuvalt, väärtustades tema pingutusi ja saavutusi.
Vähemalt üks kord õppeaastas koostatakse lapse arengust kokkuvõte ning vajadusel viiakse läbi arenguvestlus.
Hindamise tulemusi kasutatakse õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ning lapsele vajaliku toe pakkumisel.
7. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
Põnnila õppekava vaadatakse üle vähemalt kord kolme aasta jooksul või vajadusel varem, kui muutuvad õigusaktid, riiklik õppekava või laste arenguvajadused.
Ettepanekuid õppekava muutmiseks võivad teha lastehoiu pidaja, personal ja lapsevanemad.
Õppekava uuendamisel arvestatakse laste arengut, personali kogemusi ja lapsevanemate tagasisidet.
8. KVALITEEDI TAGAMINE
Põnnilas toimub õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi hindamine järjepidevalt.
Hinnatakse:
• õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist;
• laste arengut ja heaolu;
• lapsevanemate rahulolu;
• õpikeskkonda;
• personali koostööd ja töökorraldust.
Tagasisidet kogutakse personalilt ja lapsevanematelt ning seda kasutatakse lastehoiu töö parandamiseks.
Enesehindamist viiakse läbi vähemalt üks kord õppeaastas.
Põnnila eesmärk on pakkuda igale lapsele turvalist, hoolivat ja arengut toetavat keskkonda ning tagada kvaliteetne õppe- ja kasvatustegevus.